Mis võiks olla parem viis Soome ajaloo ja kultuuri tundmaõppimiseks kui külastada Soome rahvusmuuseumi Helsingis? Muuseum ei jutusta mitte ainult Soome ajaloost, vaid loob ka sideme mineviku ja tänapäeva vahel, sest seal on kollektsioonid erinevatest ajastutest.
Muuseumihoone ise on muljetavaldav vaatamisväärsus. Selle projekteeris arhitektide trio Herman Gesellius, Armas Lindgren ja Eliel Saarinen. Imposantne juugendstiilis loss avati avalikkusele juba 1916. aastal. Muuseumisse sisenedes seisavad külastajad silmitsi väga austava freskoga Kalevala tegelastest, kes on Soome kultuuri sajandeid inspireerinud.
Rahvusmuuseumi kogudesse kuulub kõike alates kiviaegsest kammkeraamikast kuni 20. sajandi disainiesemeteni. Eriti muljetavaldav on Valtakunta saal, mis pakub reisi läbi Soome ajaloo keskajast kuni autonoomia ajani. Siin saab näha aadli vürstlikke kostüüme, kirikutest pärit religioosset kunsti ja hulgaliselt tarbeesemeid.
Muuseumis on ka suurepärane eelajalooliste esemete kollektsioon. Need esemed, mis on leitud üle kogu Soome, annavad ülevaate kuni 10 000 aasta tagusest inimelust. Need aitavad meil mõista, kuidas inimesed elasid ja kohanesid eluga põhjapoolsetes arktilistes tingimustes.
Soome rahvusmuuseum pakub akent minevikku ning selle kogud annavad tunnistust Soome rahva vastupidavusest, loovusest ja kogukonnavaimust. Selle kaudu saame paremini mõista tänapäeva Soome kultuuri, identiteeti ja väärtusi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Soome rahvusmuuseum on koht, mis inspireerib ja õpetab meid hindama Soome kultuuri ja ajalugu. See on koht, kus mineviku lood ärkavad ellu ja muutuvad osaks olevikust. Lõppkokkuvõttes annab muuseumikülastus meile võimaluse mõtiskleda oma identiteedi üle ja mõista paremini, kuidas me oleme jõudnud sinna, kus me täna oleme.