Soome muuseumid on meie riigi pika ajaloo, mitmekülgse kultuuri ja loodusimede ülevaatlik väljapanek. Nende vaiksetes koridorides on lugusid, mis ühendavad meid möödunud põlvkondadega, annavad meile vaate teiste inimeste elule ja viivad meid igapäevaelu kiirustamisest eemale. On sümboolne, kuidas Soome muuseumid on sageli endised tehased, haiglad või kloostrid, millele on antud uus elu tänase päeva kultuuriareenidena.
Soome muuseumide sektor on suur ja ulatuslik üksus, kus on kokku umbes tuhat muuseumi. Seal on ajaloo-, teadus-, kunsti-, tehnika-, sõjaajaloo-, loodusajaloo- jne. muuseumid. Kõigi nende ülesanne on säilitada Soome kultuuripärandit, aga ka pakkuda mõtteainet ja elamusi.
Näiteks Helsingis asuva Soome Meremuuseumi väravatest sisenedes astute sõna otseses mõttes pimedasse koopasse. Selle akendeta saalid äratavad ellu Soome laevanduse 1700. aastatest kuni tänapäevani. Teisalt on teistsugune kogemus Soome rahvusmuuseum, kus külastajad saavad jälgida soomlaste elu ja ajalugu jääajast kuni tänapäevani.
Iga üksik ese, dokument või pilt on oma lugu minevikust, mis võimaldab meil luua oma tõlgenduse sellest, kes me oleme inimese ja kogukonnana, kust me tuleme ja kuhu me võime minna. Muuseumid võimaldavad meil paremini mõista ennast, oma kultuuri ja ajalugu.
Me mõistame, et minevik ei ole midagi meist kaugel, vaid elab meis ja meie ümber. Kultuur on keeruline ja pidev protsess, milles igaüks meist osaleb.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Soome muuseumid jutustavad lugu rahva südamest, kus minevik pulseerib olevikus. Muuseumikülastuse lõpus on hea hetk peatuda ja mõelda, millist kultuuripärandit me tahaksime järeltulijatele jätta. Muuseumid võivad anda meile teavet, inspiratsiooni ja ülevaate sellest, kuidas meie enda aeg võib mõjutada meie tulevast kultuuripärandit.